Tätoveeringu pigment lümfisõlmedes: kuidas see sinna jõuab?
Miks osa tätoveeringu ja püsimeigi pigmendist jõuab lümfisõlmedesse, miks lasereemaldus värvib neid veelgi ja kas tervisele on mingi tõestatud oht.
Tätoveeringupigmendist värvunud lümfisõlm
Tätoveeringupigmendist värvunud lümfisõlm
Tätoveeringupigmendiga lümfisõlmed
Lümfisõlme lõige mikroskoobi all: tumedad pigmendikogumid
Fotod on pärit professor dr Wolfgang Bäumleri loengust BfR-i sümpoosionil 2013. aasta juunis
Hoiatus: kui sul on juba tätoveering või plaanid seda teha, ära paanitse. See artikkel on kirjutatud teavitamise eesmärgil; ma ei taha kedagi hirmutada.
Meil on teaduslikult tõestatud fakt: osa tätoveeringu tegemisel nahka viidud pigmendist koguneb aja jooksul lümfisõlmedesse. Kõlab mõistatuslikult, kas pole?
Asja selgitamiseks pakun, et vaatame põhjusi, miks pigment lümfisõlmedesse jõuab. Läheme!
Kuidas pigment üldse lümfisõlmedesse sattus? Kas see pole nahas „kinni“?
Selgub, et see pole päris nii. Kui pigment viiakse nahka, jääb see pärisnahas kollageenikiudude vahele ning selle haaravad makrofaagid ja fibroblastid. See takistab selle levimist.
Nüüd vaatame organismi reaktsiooni. Organismi jaoks on pigment = võõrkeha, millest tuleb vabaneda! Seega astub selle vastu võitlusse immuunsüsteem.
See kannab pigmendi nanoosakesi mööda keha laiali ja seepärast kogunevad need lümfisõlmedesse. Täpsemalt on see protsess näidatud allolevatel piltidel:
Passiivne transport
Passiivne transport tähendab, et pigment viiakse organismist välja vere- või lümfivooluga. Selle „teekonna“ ajal ladestuvad väikseimad pigmendiosakesed lümfisõlmedesse.
Aktiivne transport
Pigmendi aktiivset transporti teostab immuunsüsteem. See saadab võõrainega võitlema oma rakud, mis „neelavad“ väikesed pigmendiosakesed. Seejärel jõuavad immuunrakud lümfisõlmedesse, kuhu tindi nanoosakesed ladestuvad.
Illustratsiooni allikas: https://www.nature.com/articles/s41598-017-11721-z#re. Kohandanud doctormikrukov.org
Teisisõnu jäävad pärast tätoveeringu tegemist suured ja keskmised pigmendiosakesed nahka, kõige väiksemad aga kas eemaldatakse organismist või settivad lümfisõlmedesse.
Aga püsimeik? Kas ka see värvib lümfisõlmi?
Püsimeigiga (PMU) inimestel veab rohkem: nende lümfisõlmed värvuvad vähem intensiivselt. Asi on selles, et püsimeigi puhul viiakse nahka vähem pigmenti. Seega settib lümfisõlmedesse vähem tindiosakesi – pigmendi värv on suure tõenäosusega vaevu märgatav.
Sellest saame teha huvitava järelduse…
Sisuliselt on püsimeik või tätoveering see osa pigmendist, mida sinu immuunsüsteem ei suutnud organismist eemaldada.
Muide, lasereemalduse ajal värvuvad lümfisõlmed veelgi rohkem! Kui töötleme pigmenti laseriga, lagunevad selle osakesed väiksemateks. Ja siin astub immuunsüsteem taas võitlusse.
See eemaldab killustunud pigmendi taas organismist: tindiosakesed settivad uuesti lümfisõlmedesse ja värvivad neid.
Mida impulss pigmendiosakesega teeb
Vajuta paar korda „Impulss“.
Pigment asub pärisnahas osakeste kogumitena. Organism ei suuda neid ise eemaldada: need on liiga suured.
Lihtsustatud skeem: makrofaagid viivad väikesed killud ära, suured jäävad alles ja rakud haaravad need uuesti — seepärast kulub eemaldamiseks mitu seanssi.
Peamine küsimus: kui ohtlik see on?
Mõistan, et mustad lümfisõlmed näevad pehmelt öeldes murettekitavad välja. Kuid muretsemiseks pole põhjust: selles ei ole midagi ohtlikku – vähemalt ei ole seni teada juhtumeid, mis tõestaksid vastupidist.
Isegi kui oht leiab kinnitust, on põhjuseks kasutatud tint ja selle koostis – mitte laser! Laser ainult lagundab pigmendi väikesteks osakesteks, aidates immuunsüsteemi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tätoveeringu pigment jõuab lümfisõlmedesse?
Jah, see on teaduslikult tõestatud fakt. Suured ja keskmised pigmendiosakesed jäävad nahka, kõige väiksemad aga kas eemaldatakse organismist või settivad lümfisõlmedesse.
Kas lasereemaldus värvib lümfisõlmi veelgi?
Jah. Laser lagundab pigmendi väiksemateks osakesteks ja immuunsüsteem kannab killustunud pigmendi taas lümfisõlmedesse. Püsimeigi puhul värvuvad lümfisõlmed vähem, sest nahka viiakse vähem pigmenti.
Kas pigment lümfisõlmedes on tervisele ohtlik?
Seni ei ole teada juhtumeid, mis tõestaksid ohtu. Isegi kui oht leiab kinnitust, on põhjuseks kasutatud tint ja selle koostis, mitte laser.
