Kas laser „küpsetab“ tätoveeringu ja püsimeigi pigmendi nahka?
Laser ei „küpseta“ pigmenti nahka. Mis tegelikult aeglustab puhastumist — armistunud pärisnahk või nõrk laser — ja millal on vaja pikosekundlaserit.

Võta 910,8 mg pigmenti. Aseta see küpsetuspaberiga kaetud vormile. Oota, kuni pigment ühtlaselt laiali valgub.
Kui pigment on laiali valgunud, pane vorm 60 nanosekundiks 180 °C-ni eelsoojendatud ahju ja küpseta valmis. Serveeri hakitud ürtide ja valitud kastmega!
Absurdne? Minu meelest ka.
Mitu korda on sinult küsitud pigmendi „küpsemise“ kohta nahas pärast laserprotseduuri? Mitu korda oled ise sellele küsimusele vastust otsinud? Ja mis kõige tähtsam, kuidas sa seda protsessi ette kujutad?
Ja nüüd on aeg illusioonidega hüvasti jätta: pigmendi „küpsemist“, „sulandumist“ ega „pitseerumist“ nahas ei ole olemas!

Pigmendiosakesed ei sula ega kogune suurteks konglomeraatideks nagu Terminaator T-1000 (muide, see teeks pigmendi eemaldamise hoopis lihtsamaks).
Võib-olla kasutas keegi kunagi seda kujundlikku võrdlust seletuse lihtsustamiseks, kuid nüüd satun pidevalt inimeste otsa, kes võtavad sõnu „küpsemine“ ja „sulandumine“ sõna-sõnalt.
Kunagi seletati välku taevas Zeusi odadega, sest elektrist ei teatud midagi. Kuid me elame 21. sajandil. Info on äärmiselt kättesaadav ja peaaegu iga küsimuse mõistmiseks kulub minimaalselt vaeva.
Kordan veel kord: mingit „küpsemist“, „sulandumist“ ega „pitseerumist“ ei ole. On traumeeriv lasermõju, mis kahjustab nahka, kas põletustega või ilma, ning see viib pärisnaha struktuuri tõsiste muutuste ja armide tekkeni ning teeb lõpuks pigmendi nahast eemaldamise raskemaks.
Kui nahka on vigastatud varasemate püsimeigi või tätoveeringu eemaldamise protseduuride ajal või traumeeritud juba tätoveeringu tegemisel, erineb selline nahk normaalsest: pärisnaha kihtide vahekord on häiritud, kollageenikiud on tihedamalt pakitud ja veresoonte põimikute angioarhitektuur on muutunud.
Kõik see muudab selle nahapiirkonna füsioloogiat ja aeglustab lõpuks naha puhastumist isegi pärast õigesti tehtud protseduure.
Teine seletus aeglasemale puhastumisele on see, et aparatuur ja laserkiir ei ole piisavalt head, et puhastumise hilisemates etappides pigmenti tõhusalt lõhkuda.
Kui naha ehituse ja füsioloogiaga seotud füsioloogilisi põhjusi ei ole, tuleb põhjust otsida lasersüsteemi tehniliste võimaluste ja ülesande mittevastavusest.
Seansist seansini jääb nahka algusega võrreldes üha väiksemaid pigmendiosakesi ja iga järgmine seanss nõuab nende korralikuks lõhkumiseks üha suuremat tippvõimsust!
Alguses piisab lihtsalt impulsi energia ja energiatiheduse (fluentsi) suurendamisest, kuid teatud piirist alates ei ole nõrgal laseril lihtsalt tehnilist võimekust pigmenti lõhkuda ja selle mõju puhastumisele on minimaalne.
Sellises olukorras tasub suunata patsient kliinikusse või keskusse, kus on kõrgema klassi laseraparatuur, et protsess edukalt lõpule viia. Eriti visade juhtumite jaoks on olemas pikosekundlaserid, mille impulsi tippvõimsus on veelgi suurem.
Mida impulss pigmendiosakesega teeb
Vajuta paar korda „Impulss“.
Pigment asub pärisnahas osakeste kogumitena. Organism ei suuda neid ise eemaldada: need on liiga suured.
Lihtsustatud skeem: makrofaagid viivad väikesed killud ära, suured jäävad alles ja rakud haaravad need uuesti — seepärast kulub eemaldamiseks mitu seanssi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas laser küpsetab pigmendi nahka?
Ei, pigmendi „küpsemist“, „sulandumist“ ega „pitseerumist“ nahas ei ole olemas. On traumeeriv lasermõju, mis võib põhjustada pärisnaha struktuuri tõsiseid muutusi ja arme ning teha pigmendi eemaldamise raskemaks.
Miks tätoveering eemaldub hilisematel seanssidel aeglasemalt?
Üks põhjus on varasemate protseduuride ajal vigastatud nahk, mille pärisnaha struktuur on muutunud. Teine põhjus on nõrk aparatuur: seansist seansini jäävad pigmendiosakesed väiksemaks ja nende lõhkumiseks on vaja üha suuremat tippvõimsust.
Millal on vaja pikosekundlaserit?
Kui nõrgal laseril pole enam tehnilist võimekust pigmenti lõhkuda, tasub suunata patsient kõrgema klassi laseraparatuuriga kliinikusse või keskusse. Eriti visade juhtumite jaoks on olemas pikosekundlaserid, mille impulsi tippvõimsus on veelgi suurem.