Miks on Nd:YAG-laser silmadele ohtlik?
Kuidas Nd:YAG-laser ohustab silmi: 400–1400 nm valgus kahjustab võrkkesta ja nahk peegeldab osa kiirest. Kuidas valida kaitseprillid lainepikkuse ja OD järgi.
Kõik teavad, mis on laser, kuid vaid vähesed mõistavad, kui ohtlik see inimesele olla võib. Murettekitavalt sageli kuulen lauseid nagu „Milleks kõik need kaitsevahendid? See on ju lihtsalt laser!“ või „See on tavaline kiir, iseenesest pole see üldse ohtlik!“
Tõepoolest, see on lihtsalt 4. klassi laser, lihtsalt rasked põletused, lihtsalt tõsised vigastused. Mis siin ikka nii erilist?
Ma ei väsi kordamast: lasereemaldus ei ole kaugeltki lihtne töö, see nõuab spetsialistilt maksimaalset vastutust. Tänase artikli eesmärk ongi teadvustada sulle Nd:YAG-laseriga töötamise võimalikke riske. Nagu öeldakse: kes ette teab, see ette hoiab!
Hästi, aga kuidas täpselt võib laser kahju teha?
Alustame lühiülevaatega, kuidas laseraparaat töötab. Kõigepealt kiirgab see kindla pikkusega elektromagnetlainet (näiteks 532 või 1064 nm), mis kannab teatud hulka energiat. Laserist väljuv energia tungib seejärel kergesti kudedesse. Seal muundub see soojuseks ja mõjutab naha sisemisi kihte.
Nüüd kujuta ette, et see kiir ei taba nahka, vaid väga õrna silmade piirkonda. Pane panused: millised võiksid olla tagajärjed?
Ütlen kohe, et need ei ole sugugi meeldivad. Inimsilm on väga tundlik ja seda võivad kahjustada nähtava ja lähiinfrapunase vahemiku laserid. Pealegi kahjustavad laseri tekitatud impulsid silmi palju kiiremini, kui pilgutusrefleks jõuab käivituda!
Nähtav ja lähiinfrapunane kiirgus (lainepikkused 400–1400 nm) on võrkkestale ohtlik!
Veel üks heidutav fakt: silmi võib vigastada mitte ainult otsene laserkiire tabamus, vaid ka selle peegeldus klaas- või peegelpindadelt.
Seda näed selgelt alloleval joonisel:
Sellest saame teha järgmise järelduse…
Protseduurikabinetis ei tohi olla peegel- ega katmata klaaspindu.
Sama oluline on veel üks asjaolu: valgus peegeldub ka ebaühtlastelt (karedatelt) pindadelt! Sel juhul hajub paralleelne valguskiir pärast peegeldumist ja kiired peegelduvad eri suundadesse.
Seda nähtust nimetatakse hajuspeegelduseks ja ka sellega tuleb laseriga töötades arvestada!
Kuidas toimib hajuspeegeldus lasereemaldusel?
Kui nahka kiiritatakse laseriga, ei neeldu valguskiir nahas täielikult, sest väike osa sellest peegeldub alati! Nii võib nahk peegeldada ≈ 5–7% valgusenergiast.
See tähendab, et kui töötled nahka laseraparaadiga, „visatakse“ kiir osaliselt tagasi ja see tabab teisi objekte, sealhulgas sind!
Laused nagu „Mis kahju võivad mõned protsendid teha? See on väga vähe ega mõjuta mu tervist üldse!“ võid kohe kõrvale heita. Usu mind, mõjutab küll.
Selguse huvides toon näite. Oletame, et võtame tavalise Nd:YAG-laseri kõige standardsemate seadistustega:
1000 mJ
Seame energia sellele väärtusele.
5 millimeetrit
Seame laserkiire suuruse.
10 nanosekundit
Seame aparaadi impulsi kestuse.
Lihtne arvutus näitab, et isegi põhiseadistustega võib laseri tippvõimsus ulatuda 100 000 000 vatini!
Sellest järeldub, et näiliselt tühised 5–7% muutuvad tegelikkuses 5–7 miljoniks (!) vatiks.
Ei, ma ei liialda. Ja jah, see on teaduslikult kinnitatud teave.
Üllatunud? Siis veel mõned arvud. Hiljutiste uuringute põhjal inimnaha 8-kihilise mudeliga jõudsid teadlased järeldusele, et märkimisväärne osa laserkiire energiast peegeldub sellelt. Ja siin ei räägi me enam 5 protsendist, vaid palju suurematest arvudest!
55,5%
laserenergiast peegeldub lainepikkusel 1064 nm
29,1%
peegeldub lainepikkusel 532 nm
59,4%
peegeldub nahalt lainepikkusel 755 nm
Paneb mõtlema, kas pole? Lasereemaldus ei tundu enam nii ohutu ja kerge töö. Rõhutan veel kord: pööra protseduuri ajal alati erilist tähelepanu silmade piirkonnale, mida võimas kiirgus võib kergesti vigastada.
Pea meeles, et spetsialistil on alati suur vastutus nii enda kui ka patsiendi ees. Tegutseda põhimõttel „ehk läheb hästi“ ei saa, sest meditsiinis ei lähe niimoodi kunagi hästi, usu mind. Ja kaalul on väga palju, sealhulgas sinu enda tervis.
Kuidas siis silmi laserkiirguse eest kaitsta?
Arvan, et vastust sellele küsimusele sa juba tead ;)
Prillidega muidugi! Meie silmalaugude nahk on väga õhuke ega kaitse silma laserkiire eest. Seepärast vajavad silmad spetsiaalseid kaitseprille, mis on mõeldud kasutatava aparaadi parameetritele.
Sellised prillid tulevad sageli laseriga kaasa, kuid enne kasutamist pead neid kontrollima. Võid saada kvaliteetsed prillid või lihtsalt tavalised „päikeseprillid“, seega on parem mitte riskida.
Prillide ohutuse kontrollimiseks tuleb vaadata kahte peamist parameetrit: lainepikkust ja OD väärtust.
Kontrolli, et prillidele oleks märgitud õige lainepikkus ja antud OD väärtus.
on märgitud OD väärtus ja lainepikkus (vahemikke võib olla mitu): 200–560 nm OD6, 740–1200 nm OD6
Korduma kippuvad küsimused
Milline laserkiirgus on silmadele ohtlik?
Nähtav ja lähiinfrapunane kiirgus lainepikkusega 400–1400 nm on võrkkestale ohtlik. Laseri impulsid kahjustavad silmi palju kiiremini, kui pilgutusrefleks jõuab käivituda.
Kas laserkiire peegeldus on silmadele ohtlik?
Jah, silmi võib vigastada ka kiire peegeldus klaas- või peegelpindadelt ning hajuspeegeldus karedatelt pindadelt. Nahk peegeldab ≈ 5–7% valgusenergiast, nahamudeliga uuringus lainepikkusel 1064 nm isegi 55,5%.
Kuidas valida laseri kaitseprillid?
Kontrolli kahte peamist parameetrit: prillidele peab olema märgitud õige lainepikkus ja OD väärtus. Laseriga kaasa tulnud prille tuleb enne kasutamist kontrollida.
Kas suletud silmalaud kaitsevad laseri eest?
Ei, silmalaugude nahk on väga õhuke ega kaitse silma laserkiire eest. Seepärast on vaja kasutatava aparaadi parameetritele mõeldud kaitseprille.
