Miks tekivad villid pärast tätoveeringu eemaldamist laseriga?
Villid pärast tätoveeringu lasereemaldust on põletik, mitte põletus. Miks need tekivad tunde või päevi hiljem, miks pikosekundlaser on ohtlikum ja mis aitab.
Miks tekivad villid pärast tätoveeringu lasereemaldust?
See on väga huvitav küsimus, sest villid ise on tätoveeringu ja püsimeigi lasereemalduse salakaval tüsistus. Need tekivad harva protseduuri ajal ja arenevad sageli 4, 6 või isegi 8 tundi pärast seda, kui klient on lahkunud. Mis need siis on?
Müüt termilistest põletustest
Paljud arvavad, et villid on laseri mõjul tekkinud termilised põletused. See ei ole aga nii. Kui need oleksid termilised põletused, tekiksid need palju varem. Pealegi ei tekita nanosekundilised ja pikosekundilised laserid peaaegu üldse termilist efekti. Kuigi kompaktlaseritel võib selleks olla teatud kalduvus, on see teise arutelu teema.
Nanosekundilistel ja pikosekundilistel laseritel on nii lühike impulsi kestus, et nad ei jõua tekitada märkimisväärset termilist efekti. Pigmendiosakesed kuumenevad nii kiiresti, et ei jõua soojust ümbritsevatele kudedele üle kanda — need lihtsalt plahvatavad. Seda võib võrrelda pisikese mikroplahvatusega, justkui lõhkeks laseri mõjul nahas väike granaat. Tekkivad mikroskoopilised killud kahjustavad laiali paiskudes ümbritsevaid nahakudesid. Mida intensiivsem on laseri mõju, mida suurem on pigmendi kontsentratsioon ja mida õhem on nahk (mida vähem on pärisnaha kude), seda suurem on villide tekkimise tõenäosus.
Villide põhjused pärast tätoveeringu lasereemaldust ja võimalikud tagajärjed
Villid tekivad liigsest põletikust, mis väljub kontrolli alt. Suurenenud veresoonte läbilaskvus ja turse toovad kaasa tüsistusi, nagu marrasknaha eraldumine ja koevedeliku immitsemine, mille tulemusena tekivad vedelikuga täidetud villid.
See ei ole halvim tüsistus, mis võib tekkida, sest on 50% tõenäosus, et probleem laheneb, paraneb täielikult ega jäta arme. Kui aga põletik on tugev ja selle kontrollimiseks või vähendamiseks ei võeta midagi ette, võib marrasknahk eralduda sügavamal tasandil, võimalik et basaalkihi tasandil. Mõnikord ei ole villi sisu selge, vaid verine, mis viitab tõsisele nahatraumale. Sellistel juhtudel suureneb armistumise tõenäosus märkimisväärselt. Seega on villid lihtsalt põletiku avaldumisvorm.
Pikosekundlaserid ja villide risk
Pikosekundlaserid väärivad selles kontekstis erilist tähelepanu, sest nende tehnoloogia rõhuasetus on fototermilise efekti vähendamisel ja pigmendiosakesi purustava fotoakustilise efekti tugevdamisel. Kuigi termiline efekt on vähem väljendunud, on vedelikuga täidetud villide tõenäosus pikosekundlaseritega pisut suurem kui nanosekundlaseritega. Põhjus on selles, et pikosekundlaseritel on suurem tippintensiivsus ning akustiline laine kahjustab lisaks pigmendiosakeste purustamisele ka ümbritsevaid kudesid.
Pikosekundlaserite vale kasutamine võib kergesti põhjustada villide teket tüsistusena. Paljud lasereemalduse koolid ja spetsialistid usuvad, et villid on tätoveeringu lasereemalduse normaalne ja vältimatu osa. Ma ei ole sellega üldse nõus. Paljud minu õpilased töötavad edukalt eri tootjate ja lainepikkustega nanosekund- ja pikosekundlaseritega, eemaldades tätoveeringuid tõhusalt ja minimaalsete villidega seotud tüsistustega.
Põletiku kontrollimine ja villide ennetamine pärast tätoveeringu lasereemaldust
Protseduurijärgse nahapõletiku kontrollimine moodustab umbes 80% protsessi edust ja ohutusest. Isegi õigesti tehtud protseduuri korral võib põletik ägeneda ja viia villide tekkeni, kui klient ei järgi järelhoolduse juhiseid. Sageli saab seda ennetada mõõduka ja pikaajalise jahutamisega.
Mõnikord võivad villid tekkida päevi hiljem — 2–3 päeva või isegi kuni nädal pärast protseduuri. See näitab, et põletiku ja seda reguleerivate mehhanismide vahel valitseb nahas habras tasakaal, mida on lihtne rikkuda. Sellised tegurid nagu kuumus, pikaajaline surve või kõik, mis halvendab hapnikuga varustatust ja verevoolu, võivad põletikku süvendada, nii et villid tekivad isegi 5–7 päeva hiljem. Harva oleme täheldanud villide teket isegi 10–14 päeva pärast protseduuri.
Tavaliselt tekivad villid 4–8 tunni jooksul pärast laseriga töötlemist. Seetõttu vähendab ennetavate meetmete võtmine põletiku kontrollimiseks ja tüsistuste vältimiseks pikemas plaanis märkimisväärselt villide ja armistumise riski.
Korduma kippuvad küsimused
Kas villid pärast laserit on põletus?
Ei, villid ei ole termilised põletused, vaid liigse, kontrolli alt väljunud põletiku avaldumisvorm. Suurenenud veresoonte läbilaskvus ja turse põhjustavad marrasknaha eraldumist ja vedelikuga täidetud villide teket.
Millal tekivad villid pärast tätoveeringu lasereemaldust?
Tavaliselt tekivad villid 4–8 tunni jooksul pärast laseriga töötlemist. Mõnikord tekivad need 2–3 päeva või isegi kuni nädal hiljem, harva isegi 10–14 päeva pärast protseduuri.
Kas pikosekundlaseriga tekib villide oht suurem?
Vedelikuga täidetud villide tõenäosus on pikosekundlaseritega pisut suurem kui nanosekundlaseritega. Põhjus on suurem tippintensiivsus: akustiline laine kahjustab lisaks pigmendiosakestele ka ümbritsevaid kudesid.
Kuidas villide teket pärast laserit ennetada?
Protseduurijärgse põletiku kontrollimine moodustab umbes 80% protsessi edust ja ohutusest. Sageli saab villide teket ennetada mõõduka ja pikaajalise jahutamisega; oluline on, et klient järgiks järelhoolduse juhiseid.
Kas villid jätavad armi?
On 50% tõenäosus, et probleem laheneb, paraneb täielikult ega jäta arme. Kui põletik on tugev ja villi sisu on verine, suureneb armistumise tõenäosus märkimisväärselt.
